Veinide imeline maailm: värvused, kliima mõjud ja veinide liigitamine
Vein on imeline jook, millel on rikkalik ajalugu ja kultuuriline tähtsus. Selle postituse eesmärk on anda ülevaade veinide valmistamisest, maitseomadustest ja liigitamisest. Uurime, kuidas kliima ja viinamarjasort mõjutavad veini iseloomu ning kuidas erinevaid veine saab liigitada nende värvuse, jääksuhkru sisalduse ja süsihappegaasi rõhu järgi.
Vein on alkohoolne jook, mis on saadud viinamarja mahla kääritamise tulemusena. 99,9% maailmas valmistatavast veinist saadakse viinamarjasordi vitis vinifera marjade mahlast.
Veini valmistamine ja maitseomadused
Veini valmistamisel mängib olulist rolli viinamarjasort, kasvukeskkond, viinapuude hooldus ja korje korraldus. Samuti on oluline veini valmistamine ja laagerdumine, näiteks tammevaatides laagerdamine annab veinile juurde erinevaid nüansse. Veini maitseomadusi mõjutavad ka kliima – Soojas kliimas kasvavatest marjadest saab veini milles on rohkem alkoholi (mida rohkem marjades suhkurt seda alkohoolsem vein tuleb), veinid on täidlasemad, neis on rohkem tanniine ja vähem hapet. Külmas kliimas kasvavatest marjadest saab veini milles on madalam alkohoolsus, veinid on kehalt kergemad, neis on vähem tanniine ja rohkem hapet.
Veinide liigitamine värvuse järgi
Veinid liigitatakse klassikaliselt kolmeks: valged veinid, roosad ehk rosé-veinid ja punased veinid. Valged veinid valmistatakse enamasti heledatest viinamarjadest, harva ka tumedatest marjadest kiire pressimise teel. Enim kohtame tumedatest marjadest valmistatud heledat veini vahuveinide seas, neid nimetatakse Blanc de Noir. Harva tehakse sama pressimis meetodiga ka vaikset mullita veini. Rosé- ja punaseid veine valmistatakse tumedatest viinamarjadest, kusjuures vein saab oma värvuse marjakestade leotamise ehk matseratsioon teel, mille käigus eralduvad kestadest virdesse värvained ja parkained ehk tanniinid. Roosade vahuveinide valmistamise puhul on kohati lubatud ka valge ja punase veini segamine.
Veinide liigitamine jääksuhkrute järgi
Veine võib liigitada ka nende jääksuhkru sisalduse järgi kuivadeks, poolkuivadeks, poolmagusateks või magusateks ehk dessertveinideks. Jääksuhkrud mõjutavad veini magusust ja maitseomadusi ning nendest võib lähemalt lugeda meie teisest blogipostitusest.
Veinide liigitamine süsihappegaasi rõhu järgi
Veine saab liigitada ka süsihappegaasi rõhu järgi vaikseteks (CO2 puudub), kihisevateks või vahuveinideks. See liigitus annab aimu veini mullide olemasolust ja nendega seotud maitseelamusest.
Kokkuvõte
Veinide mitmekesisus tuleneb viinamarjasortidest, kasvutingimustest, valmistusviisist ning laagerdumisprotsessist. Erinevaid veine saab liigitada värvuse, jääksuhkru sisalduse ja süsihappegaasi rõhu järgi, mis kõik mõjutavad veini maitset ja aistinguid. Veinide tundmaõppimine ja erinevate sortide avastamine on põnev teekond, mis võimaldab paremini mõista veini kui jooki ning selle kultuurilist tähtsust. Loodame, et see blogipostitus aitab teil avardada oma veiniteadmisi ja -kogemusi, võimaldades teil nautida erinevaid veine ning avastada uusi maitseid.